Eesti vabatahtliku merepääste (taas)loomisest koostöös soomlastega möödus 20 aastat
2005. aasta varakevadel otsustas rühm Eesti merenduse ja merekoolitusega tegelevaid inimesi moodustada mittetulundusühingu Eesti Merepäästeühing ning alustada vabatahtliku merepääste ja mereabi võrgustiku taasloomist. Eestis TROSSI mereabisüsteemi haldava merepäästeühingu juhataja Rait Killandi meenutas, et 2000. aastate alguseks oli selge – Eesti inimesed liiguvad merel järjest enam, ja see on püsiv trend.
„Pärast sunnitud pikka eemalolekut merelt ja randadest hakkas Eesti meresõit taas ärkama. Sadamatesse ja slippide lähedusse lisandus uusi veesõidukeid, inimesed käisid väikelaevajuhi kursustel ning piki rannikut hakati arendama uusi sadamaid. Sellega kaasnes ka vajadus toimiva ja kompetentse vabatahtliku merepääste teenuse järele – nagu see on sajandeid toiminud arenenud mereriikides,“ rääkis Killandi.
Mitmed merepäästeühingu toonased asutajad olid seotud Revali merekooliga, ent nende seas oli ka laevakapteneid ja päästjaid. 24. märtsil 2005 peetud asutamiskoosolekule järgnes tegevusplaani ja -kontseptsiooni loomine ning suurejooneline merepäästedemonstratsioon Pirita Meremessil.
Piirivalve helikopter ja Soome merepäästelaev Pirita jõel
2005. aasta meremessi korraldaja, Bell-Marine’i toonane juht Sulev Paakspuu ütles, et mäletab läbirääkimisi Eesti Merepäästeühingu ja Soome Merepäästeseltsiga hästi.
„Pilt Eesti veeteedel ja sadamates on 20 aasta taguse ajaga võrreldes tundmatuseni muutunud. Aga eks me oleme selle nimel kõvasti pingutanud ka. Esitlesime tookord eestlaste jaoks uut meresõidukultuuri, uusi paadimudeleid ja uut suhtumist. Kõik oli põnev ja huvitav, aga mõned asjad olid messikülastajatele ikka täitsa üle mõistuse. Vabatahtliku merepääste ideed vaadati suurte silmadega – kas tõesti leidub keegi, kes ise vabatahtlikult läheb merele appi? Kui merepäästeühingu mehed selle jutuga tulid, siis mõtlesime kohe, et see on vägev idee ja aitasime igati kaasa, et Jenny Wihuri ja helikopteri demoesinemine meremessil teoks saaks. Tänaseks on ka selline päästevõimekus uus normaalsus,“ rääkis Paakspuu.
Merepäästedemonstratsioonile Pirital järgnes rida pöördumisi merepäästest huvitunud inimestelt Eesti eri piirkondadest. Soome vabatahtlikud olid valmis oma teadmisi ja kogemusi jagama ning pakkusid koolituskeskust ja instruktoreid. Paljud praeguseni tegutsevad vabatahtlikud merepäästeühingud said tollest ajast hoo sisse ning arenes välja kogu rannikut kattev merepäästeühingute võrgustik.
Vabatahtliku merepääste kontseptsioon on Eestis realiseerunud edukalt. TROSSI mereabisüsteem toimib üle kogu Eesti ja mereabi osutavad vabatahtlike merepäästjate ühingud. Nüüdseks on see laienenud kogu Eesti rannikule, saartele ja siseveekogudele.
Soomlaste suur panus
Eesti vabatahtliku merepääste taas maale toomine sai teoks soomlaste abiga. Revali Merekooli tolleaegne koostööpartner Roberto Lencioni oli laevakindlustusseltsi esindaja ning tema vahendusel tekkis kontakt Soome Merepäästeseltsi (Suomen Meripelastusseura) juhi Kyösti Vesterineniga. Vesterinen otsustas, et eestlasi tuleb järele aidata ja toetada ning tulemuseks oligi Jenny Wihuri osalusel toimunud demoesinemine Pirita Meremessil. Pärast seda on Jenny Wihuri korduvalt Eestit väisanud. Samuti kutsusid soomlased esimesed Eesti vabatahtlikud koolitusele oma Bogskäri õppekeskusesse Ahvenamaal.
Eesti Merepäästeühingu üks esmaseid ülesandeid oli lisaks vabatahtliku merepäästjate võrgustiku loomisele käivitada ka TROSSI mereabi süsteem, mis nüüdseks toimib täiemahuliselt. Kuigi see võttis aega, on mõlemad eesmärgid tänaseks täidetud ning vabatahtlikku merepääste tegevusse on kaasatud palju entusiaste üle kogu Eesti.
Toona asutatud merepäästeühingu eestvedajate põhienergia suunati Revali merekooli arendamisse ja laiendamisse, kus muu hulgas hakati koolitama ka teiste tekkinud ühingute vabatahtlikke merepäästjaid.
Vabatahtlike merepäästjate koostöö Revaliga on kestnud kaua ning mitmed kooli töötajad on ka ise aktiivsed vabatahtlikud merepäästjad.
Revali merekoolis pakutakse vabatahtliku merepääste I ja II astme koolitusi, sidekoolitusi (sh mereraadioside operaatori litsents), väikelaevajuhi koolitusi, kiirpaadijuhi koolitusi, tuletõrje- ja esmaabikoolitusi, samuti pääsemise õpet helikopterist merre kukkumise korral. Uute õppesuundadena on lisandunud ka avamere tuuleparkide teeninduslaevade ja nende meeskondade väljaõpe, kelle jaoks on merepääste samuti väga oluline.
TROSSI osutab mereabi ja arendab vabatahtlikku merepäästet
TROSSI toetajaliikme kleeps on Soomes, Rootsis, Ahvenamaal, Norras ja Taanis auasi ning aastamaksu tasunud paadiomanikele on mereabi kõigis ühinenud riikides tasuta. Eestis on vabatahtlikud merepäästjad valmis 60 reageerimispunktis, abivajajani jõutakse keskmiselt tunniga. TROSSI tegevust korraldav MTÜ Eesti Merepäästeühing investeerib liikmemaksudest ja annetustest kogutud vahendid päästelaevastiku ja varustuse täiendamisse ning vabatahtlike väljaõppesse.