Author name: Madis Raidaru

Merehädalisi hakkab päästma Rootsi mereväekaater

Eesti vabatahtliku merepääste (taas)loomisest koostöös soomlastega möödus 20 aastat

2005. aasta varakevadel otsustas rühm Eesti merenduse ja merekoolitusega tegelevaid inimesi moodustada mittetulundusühingu Eesti Merepäästeühing ning alustada vabatahtliku merepääste ja mereabi võrgustiku taasloomist. Eestis TROSSI mereabisüsteemi haldava merepäästeühingu juhataja Rait Killandi meenutas, et 2000. aastate alguseks oli selge – Eesti inimesed liiguvad merel järjest enam, ja see on püsiv trend.

„Pärast sunnitud pikka eemalolekut merelt ja randadest hakkas Eesti meresõit taas ärkama. Sadamatesse ja slippide lähedusse lisandus uusi veesõidukeid, inimesed käisid väikelaevajuhi kursustel ning piki rannikut hakati arendama uusi sadamaid. Sellega kaasnes ka vajadus toimiva ja kompetentse vabatahtliku merepääste teenuse järele – nagu see on sajandeid toiminud arenenud mereriikides,“ rääkis Killandi.

Mitmed merepäästeühingu toonased asutajad olid seotud Revali merekooliga, ent nende seas oli ka laevakapteneid ja päästjaid. 24. märtsil 2005 peetud asutamiskoosolekule järgnes tegevusplaani ja -kontseptsiooni loomine ning suurejooneline merepäästedemonstratsioon Pirita Meremessil.

Piirivalve helikopter ja Soome merepäästelaev Pirita jõel

2005. aasta meremessi korraldaja, Bell-Marine’i toonane juht Sulev Paakspuu ütles, et mäletab läbirääkimisi Eesti Merepäästeühingu ja Soome Merepäästeseltsiga hästi.

„Pilt Eesti veeteedel ja sadamates on 20 aasta taguse ajaga võrreldes tundmatuseni muutunud. Aga eks me oleme selle nimel kõvasti pingutanud ka. Esitlesime tookord eestlaste jaoks uut meresõidukultuuri, uusi paadimudeleid ja uut suhtumist. Kõik oli põnev ja huvitav, aga mõned asjad olid messikülastajatele ikka täitsa üle mõistuse. Vabatahtliku merepääste ideed vaadati suurte silmadega – kas tõesti leidub keegi, kes ise vabatahtlikult läheb merele appi? Kui merepäästeühingu mehed selle jutuga tulid, siis mõtlesime kohe, et see on vägev idee ja aitasime igati kaasa, et Jenny Wihuri ja helikopteri demoesinemine meremessil teoks saaks. Tänaseks on ka selline päästevõimekus uus normaalsus,“ rääkis Paakspuu.

Merepäästedemonstratsioonile Pirital järgnes rida pöördumisi merepäästest huvitunud inimestelt Eesti eri piirkondadest. Soome vabatahtlikud olid valmis oma teadmisi ja kogemusi jagama ning pakkusid koolituskeskust ja instruktoreid. Paljud praeguseni tegutsevad vabatahtlikud merepäästeühingud said tollest ajast hoo sisse ning arenes välja kogu rannikut kattev merepäästeühingute võrgustik.

Vabatahtliku merepääste kontseptsioon on Eestis realiseerunud edukalt. TROSSI mereabisüsteem toimib üle kogu Eesti ja mereabi osutavad vabatahtlike merepäästjate ühingud. Nüüdseks on see laienenud kogu Eesti rannikule, saartele ja siseveekogudele.

Soomlaste suur panus

Eesti vabatahtliku merepääste taas maale toomine sai teoks soomlaste abiga. Revali Merekooli tolleaegne koostööpartner Roberto Lencioni oli laevakindlustusseltsi esindaja ning tema vahendusel tekkis kontakt Soome Merepäästeseltsi (Suomen Meripelastusseura) juhi Kyösti Vesterineniga. Vesterinen otsustas, et eestlasi tuleb järele aidata ja toetada ning tulemuseks oligi Jenny Wihuri osalusel toimunud demoesinemine Pirita Meremessil. Pärast seda on Jenny Wihuri korduvalt Eestit väisanud. Samuti kutsusid soomlased esimesed Eesti vabatahtlikud koolitusele oma Bogskäri õppekeskusesse Ahvenamaal.

Eesti Merepäästeühingu üks esmaseid ülesandeid oli lisaks vabatahtliku merepäästjate võrgustiku loomisele käivitada ka TROSSI mereabi süsteem, mis nüüdseks toimib täiemahuliselt. Kuigi see võttis aega, on mõlemad eesmärgid tänaseks täidetud ning vabatahtlikku merepääste tegevusse on kaasatud palju entusiaste üle kogu Eesti.

Toona asutatud merepäästeühingu eestvedajate põhienergia suunati Revali merekooli arendamisse ja laiendamisse, kus muu hulgas hakati koolitama ka teiste tekkinud ühingute vabatahtlikke merepäästjaid.

Vabatahtlike merepäästjate koostöö Revaliga on kestnud kaua ning mitmed kooli töötajad on ka ise aktiivsed vabatahtlikud merepäästjad.

Revali merekoolis pakutakse vabatahtliku merepääste I ja II astme koolitusi, sidekoolitusi (sh mereraadioside operaatori litsents), väikelaevajuhi koolitusi, kiirpaadijuhi koolitusi, tuletõrje- ja esmaabikoolitusi, samuti pääsemise õpet helikopterist merre kukkumise korral. Uute õppesuundadena on lisandunud ka avamere tuuleparkide teeninduslaevade ja nende meeskondade väljaõpe, kelle jaoks on merepääste samuti väga oluline.

TROSSI osutab mereabi ja arendab vabatahtlikku merepäästet

TROSSI toetajaliikme kleeps on Soomes, Rootsis, Ahvenamaal, Norras ja Taanis auasi ning aastamaksu tasunud paadiomanikele on mereabi kõigis ühinenud riikides tasuta. Eestis on vabatahtlikud merepäästjad valmis 60 reageerimispunktis, abivajajani jõutakse keskmiselt tunniga. TROSSI tegevust korraldav MTÜ Eesti Merepäästeühing investeerib liikmemaksudest ja annetustest kogutud vahendid päästelaevastiku ja varustuse täiendamisse ning vabatahtlike väljaõppesse.

Trossi mereabi uurib lähemalt, milliste paatidega meie vabatahtlikud päästjad merel käivad. Teises osas külastasime Tilgu SARi, kes kasutab päästes 2020. aastal toodetud alust Larsen 920p. Alus mahutab kuni 12 inimest ja sellel on kaks 140-hobujõulist päramootorit. Keskmine kütusekulu 20-30 l. Päästepaadil on VRS laud, mis võimaldab liikuda madalas vees. Tilgu SARil on 2 jetti, 5m lahtine rib, kokku on päästeks 4 üksust.

Meie koostööst Ahvenamaaga saad lugeda Postimehest.

Eestis rahvusvahelist Trossi mereabi süsteemi esindav ning siin mereabiteenust korraldav Eesti Merepäästeühing sõlmis 22. aprillil Ahvenamaa merepäästeseltsiga koostöökokkuleppe, mille kohaselt osutatakse Eestis Trosssiga liitunud veesõidukitele alates sellest hooajast automaatselt tasuta mereabi ka Ahvenamaa merealal ning vastupidi.

„Oleme Ahvenamaaga koostööd teinud alates 2022. aastast, kui Soome merepäästega lepingu sõlmisime ja vajadusel oleme oma liikmeid Ahvenamaa piirkonnas suutnud tehniliselt toetada ka varem. Samas on nad iseseisev organisatsioon ning igakordne abioperatsioon vajas eraldi asjaajamist. Pärast kolmepoolseid nõupidamisi pidasime õigeks sõlmida koostöökokkuleppe ka otse Ahvenamaaga. Kohtusime Rootsi paadimessil ja leppisime edasised sammud kokku. Koostööreeglid ja põhimõtted on täpselt samasugused kui Soome, Rootsi ja Norraga, see tähendab, et meie Trossi liikmetest paadiomanikud saavad edaspidi seal alati tasuta abi ja Ahvenamaa meresõitjad meil. Nüüdsest on meie teenuste tingimustes olemas ka Ahvenamaa kontaktid,“ rääkis Trossi Eesti juht Rait Killandi.

Ta lisas, et Ahvenamaa merepäästeseltsi tegevjuht Stephan Remmer oli koostöökokkuleppe üle rõõmus ning ahvenamaalased ootavad Eesti Merepäästeühingu eskaadrit suvel Marienhamni, et koostööleping parimate meretraditsioonide kohaselt ka paberil tindiga alla kirjutada.

Rohkem infot Ahvenamaa merepääste kohta saab kodulehelt sjoraddningen.ax/

Trossi osutab mereabi ja arendab
vabatahtlikku merepäästet

Trossi toetajaliikme kleeps on Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis auasi ning aastamaksu tasunud paadiomanikele on mereabi kõigis ühinenud riikides tasuta. Eestis on vabatahtlikud merepäästjad valmis 60 reageerimispunktis, abivajajani jõutakse tunniga. Trossi tegevust korraldav MTÜ Eesti Merepäästeühing investeerib liikmemaksudest ja annetustest kogutud vahendid päästelaevastiku ja varustuse täiendamisse ning vabatahtlike väljaõppesse.