Meie koostööst Ahvenamaaga saad lugeda Postimehest.

Eestis rahvusvahelist Trossi mereabi süsteemi esindav ning siin mereabiteenust korraldav Eesti Merepäästeühing sõlmis 22. aprillil Ahvenamaa merepäästeseltsiga koostöökokkuleppe, mille kohaselt osutatakse Eestis Trosssiga liitunud veesõidukitele alates sellest hooajast automaatselt tasuta mereabi ka Ahvenamaa merealal ning vastupidi.

„Oleme Ahvenamaaga koostööd teinud alates 2022. aastast, kui Soome merepäästega lepingu sõlmisime ja vajadusel oleme oma liikmeid Ahvenamaa piirkonnas suutnud tehniliselt toetada ka varem. Samas on nad iseseisev organisatsioon ning igakordne abioperatsioon vajas eraldi asjaajamist. Pärast kolmepoolseid nõupidamisi pidasime õigeks sõlmida koostöökokkuleppe ka otse Ahvenamaaga. Kohtusime Rootsi paadimessil ja leppisime edasised sammud kokku. Koostööreeglid ja põhimõtted on täpselt samasugused kui Soome, Rootsi ja Norraga, see tähendab, et meie Trossi liikmetest paadiomanikud saavad edaspidi seal alati tasuta abi ja Ahvenamaa meresõitjad meil. Nüüdsest on meie teenuste tingimustes olemas ka Ahvenamaa kontaktid,“ rääkis Trossi Eesti juht Rait Killandi.

Ta lisas, et Ahvenamaa merepäästeseltsi tegevjuht Stephan Remmer oli koostöökokkuleppe üle rõõmus ning ahvenamaalased ootavad Eesti Merepäästeühingu eskaadrit suvel Marienhamni, et koostööleping parimate meretraditsioonide kohaselt ka paberil tindiga alla kirjutada.

Rohkem infot Ahvenamaa merepääste kohta saab kodulehelt sjoraddningen.ax/

Trossi osutab mereabi ja arendab
vabatahtlikku merepäästet

Trossi toetajaliikme kleeps on Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis auasi ning aastamaksu tasunud paadiomanikele on mereabi kõigis ühinenud riikides tasuta. Eestis on vabatahtlikud merepäästjad valmis 60 reageerimispunktis, abivajajani jõutakse tunniga. Trossi tegevust korraldav MTÜ Eesti Merepäästeühing investeerib liikmemaksudest ja annetustest kogutud vahendid päästelaevastiku ja varustuse täiendamisse ning vabatahtlike väljaõppesse.

Merepäästes kasutatavad alused on erinevamad kui kirjud koerad. Uurime lähemalt, milliste paatidega vabatahtlikud päästjad merel käivad. Esimeses seerias käisime külas Kakumäe Vabatahtlik Merepäästel, kes kasutab päästes Eestis toodetud kaatrit Larsen RIB 920 SAR. Strateegilised parameetrid: pikkus 9.20 m, laius 2.80 m, veeväljasurve: 1000 kg, inimeste arv pardal: 12, peamasina võimsus kuni 300 hp. 

Täpsemalt vaata muljeid ja kogemusi

ERR 08.07.2024 Vabatahtlik päästja: merele minnes on alati kerge värin hinges

Trossist räägiti ETVs saates RingVaade.

Saaremaa vabatahtlikud merepäästjad said uppumatu merepäästelaeva

Täna jõudis Saksamaalt Eestisse uus spetsiaalselt merepäästelaevaks ehitatud laev , mis hakkab teenima Saaremaa Nasva vabatahtliku merepäästeüksuse päästelaevana.

Laeva peamiseks tööks saab olema merepäästeüksuse sõidutamine merepäästeopoeratsioonidele, alus hakkab pakkuma ka mereabiteenust, mida Eestis koordineerib rahvusvaheline mereabisüsteem TROSSI.

Laeva tõi Saksamaalt Eestisse MTÜ Eesti Merepäästeühing ning lepingu järgi on laeva ostuhinnaks 1 euro. Saksamaal saadeti heas korras merepäästelaev pensionile, kuna sealne merepäästeühing, mis tegutseb suures osas annetajate toetusel, soetas uue ja veel moodsama päästelaeva.

Mis Saaremaaa merepäästelaeva uueks nimeks saab, otsustatakse hiljem. Rahvusvaheliselt on vabatahtlikus merepäästes tavaks anda päästelaevadele annetajate või sponsorite nimesid, nii et kes soovib vabatahtlikku merepäästet toetada ning laevale oma nime soovitada, on teretulnud Trossi mereabiga ühendust võtma.

Laev on uppumatu ning isepüstuv, mis tähendab, et isegi kui ta peaks lainetuse tõttu või muul põhjusel ümber minema, keerab ta ennast ise õigesse asendisse tagasi. Spetsiaalselt rannalähedaseks merepäästetööks disainitud laev valmis Fassmeri laevatehases 1993 aastal. Laeva pikkus on 8.52 m, laius 3.51 m ja süvis 0.95 m. Laeva mootoriks on merediisel M 215C.

Samasuguse laeva saavad sel kevadel ka Pärnu vabatahtlikud merepäästjad.

Uue merepäästelaeva kodusadamaks saab Nasva jõesadam. Nasva vabatahtliku merepäästeühingu liikmeskonnas on kümmekond inimest, nendest 6 on merepääste taustaga.

Kus kala, seal meri ja kus meri, seal ka Trossi mereabi. 29. aprillil toimus viies üle-eestiline avatud kalasadamate päev ning loomulikult olime ka meie seal platsis. Täpsemalt siis oli Lääne-Eesti reservpäästerühm Nõva sadamas ja Juminda merepääste meeskond kohal Hara sadamas. Päev oli tegutsemist täis,

Lääne-Eesti RPR tutvustas publikule päästevestide õiget kasutamist, õpetas tegema sõlmi ja sõidutas huvilisi ka merele. Juminda merepäästjad tutvustasid merepääste tegemisi ning rääkisid lähemalt Trossi mereabi positiivsetest külgedest.