Kus kala, seal meri ja kus meri, seal ka Trossi mereabi. 29. aprillil toimus viies üle-eestiline avatud kalasadamate päev ning loomulikult olime ka meie seal platsis. Täpsemalt siis oli Lääne-Eesti reservpäästerühm Nõva sadamas ja Juminda merepääste meeskond kohal Hara sadamas. Päev oli tegutsemist täis,
Lääne-Eesti RPR tutvustas publikule päästevestide õiget kasutamist, õpetas tegema sõlmi ja sõidutas huvilisi ka merele. Juminda merepäästjad tutvustasid merepääste tegemisi ning rääkisid lähemalt Trossi mereabi positiivsetest külgedest.
Juminda vabatahtlik merepäästeHara sadam ootabTrossi on valmis
Trossil on nüüd esimene meremess selja taga (10.-12. märtsil Eesti Näituste messikeskuses) ja kokkvõttes võime takkajärele üsna rahulolevad olla. Huvi Trossi mereabi vastu oli tõesti suur ja huvilisi palju. Ehkki publiku pilgupüüdjaks oli kindlasti meie tuttuus XO DFNDR 9 päästekaater, siis tegelikult olid paljud meie külalised väga hästi teadlikud, et Trossi on üks parimaid võimalusi meie kohaliku vabatahtliku merepääste toetamiseks. See teeb südame soojaks, kui inimesed sinu pingutusi ja püüdlusi väärtustavad ning oma õla toetuseks alla panevad. Täname kõiki neid arvukaid messikülalisi, kes meie juurest läbi astusid ja oma poolehoidu avaldasid. Kui varem ei näe, siis kohtumiseni järgmisel meremessil!
JMK Marine juhataja Kalle Kütt teeb paadimootori hooldust Foto: Jaano Martin Ots
Paadibuum jätkub, aga puudus on töökodadest ja mehaanikutest.
Hoolas omanik teeb suuremad tööd ära sügisel, nii peab paat paremini vastu.
Uuemaid mootoreid hooldades tuleb arvuti appi võtta.
Veesõidukite hooajaks ettevalmistamise tippaeg on käes ja vabu hooldusaegu keeruline leida. Mehaanikud teevad pikki tööpäevi, nõudluse rahuldamiseks ei jätku töömehi.
«Esimeste ilusate ilmadega ilmuvad kliendid, kes ütlevad, et sügisel, näe, ununes, aga nüüd oleks vaja teha paadimootori hooldus, korrastada elektrisüsteem, lisaks väike kereremont ja põhja värvimine, et väga kiire ei ole, aga õhtul tahaks sõitma minna,» muigas JMK Marine juhataja Kalle Kütt. «Muidugi on mõistlik paat kevadel enne vettepanekut üle vaadata, kuid kõige parem kevadhooldus on see, mis on tehtud sügisel.»
«Korralik paadiomanik koristab, peseb ja hooldab paadi ning paadimootori sügisel. Paat elab talve paremini üle, kui sügisel on kõik lahti võetud, ära õlitatud ja talveks õigete määrdeainete ja kütustega konserveeritud. Teiseks: kui ülevaatuse ja hoolduse käigus peaks mõni halb üllatus selguma, on talve jooksul aega mõelda, mida sellega ette võtta ja kust soodsamaid varuosi hankida,» selgitas Kütt.
Ekspeditsioonipurjeka Admiral Bellingshausen kaptenil Priit Kuusel on laevade remondi ja ümberehituse kogemust aastast 1986. Viimased kolm aastat on põhiosa tema ajast nõudnud Admiral Bellingshauseni korrashoid ja polaarretked, kuid nüüd otsustas Kuusk teha ümber ilma seilamises pausi ning keskendub oma väikelaevade remondi- ja hooldusettevõtte 7jalga taaskäivitamisele.
Isetegemine läheb kalliks
«Varem oli selge vahe: kes ostis uue purjeka või mootorpaadi, see lasi seda firmaesinduses hooldada, vanemate aluste omanikud nokitsesid ise. Nüüd on inimesed hakanud rohkem merel käima, kasvab ka keskmise vanuse ja hinnaklassiga laevastik. Soomest-Rootsist toodud poolpiduse aluse juures kõike enam ise teha ei saa või ei oska. Siis nad helistavad ja püüavad tasuta konsultatsiooni nuruda. Aga viga nägemata ma ei oska ju aidata, nii tuleb ikka hooldusbuss käima panna ja kohale sõita. Kui seal peab ka tööriistad välja võtma või mõne varuosa tellima, siis on see juba teenus,» kirjeldas Kuusk suhtumise muutust väikelaevade hoolduse turul.
Ise paadiremondi tegemist ta maha ei laida, kuid soovitab siiski profilt nõu küsida. «Kõike on võimalik ise teha. Aga valesti tegemine võib kulukamaks minna kui töö tellimine. Näiteks paati värvides on oluline, et oleks õiged nii toode, töövõtted, temperatuur kui ka kogused. Paadivärv pole odav ja mõni hoiab kokku, paneb kihi vähem kui ette nähtud. Aga pärast selgub, et tuleb töö uuesti teha.»
Trossi mereabi juht Rait Killandi: hooldamata paat tõmbab õnnetuse ligi
Rait Killandi Foto: Madis Sinivee
Aastas vajab Eesti vetes abi üle saja aluse, neist suur osa mootorimuredega, ütleb Trossi mereabi juht Rait Killandi (pildil). «Püüame aru saada, kus viga on, ja kohapeal seda parandada. Umbes kümme protsenti juhtumitest on käivitusabi: seltskond on unustanud end päikest võtma ja muusikat kuulama ning aku on tühjaks saanud. Kuid on ka rikkeid, mida me kohapeal ei saa korda teha,» möönab Killandi.
Mootoriprobleemide puhul on kahel kolmandikul juhtudest põhjus kehvas või tegemata hoolduses, tavaliselt vahetamata kütusefiltris ja seda merel korda ei tee. Hädaline pukseeritakse lähimasse sadamasse ja saab nõu, kuidas leida asjalik hooldusfirma. «Umbes 80 protsenti juhtumitest lahendatakse just nii – see on kõige kiirem ja ohutum,» sõnab Killandi.
Kogenud meresõitjad on Killandi sõnul vigadest õppinud ja rusikareeglite vastu ei eksi. «Uute paadiomanike puhul tuleb loota, et nad usuvad, mida neile räägitakse. Kui ei, siis peavad nad usaldama Trossi mereabi, kes ei küsi «miks?» ja tuleb kogu Eesti rannikul alati appi,» lubab Killandi.
Nii nagu tulekahjude arvu ei ole kunagi võimalik saada nulli, sest äike süütab metsa ka kõige paremini valvatud ja varustatud piirkonnas, nii jäävad alati ka merel hädaolukordi põhjustama meist sõltumatud asjaolud. Selleks võivad olla vees hulpivad palgid, tähistamata kalavõrgud, märkimata madalikud või kivid ning vahel lihtsalt ka tehnikadetailide praak. «Need annavad põhjuse kõigile, nii värsketele paadiomanikele kui ka vanadele merekarudele, liituda Trossi mereabiga,» julgustab Killandi. «Mis iganes juhtuks: vabatahtlikud merepäästjad tulevad appi alati ja kiiresti. Ja meie kolleegid teevad seda Eesti Trossi liikmete jaoks ka Soomes, Rootsis ja Norras.»
Lihtsam abi ja lähimasse sadamasse pukseerimine on Trossi liikmetele tasuta. Trossi aastamaks on 88 eurot, ilma selleta oli 2021. aastal keskmine pukseerimiskulu Soomes pea 350 eurot, Eestis 285 eurot.
Jaano Martin Ots
Vanemate paadimootorite hooldust tehakse standardse kontrollnimekirja järgi. Uuemate paatide mootoritel juhendab hooldust arvuti, mis tuvastab andurite abil mootori töötunnid, koormused ja süsteemide seisukorra ning soovitab vastavalt hooldusjuhendile, mis osad on vaja vahetada või kui palju midagi reguleerida. Näiteks süüteküünalde eluiga meremootoritel on sada töötundi, samas kui filtrid, õlid ja määrded tuleb vahetada igal hooajal.
«Me teeme aastas paarsada paadihooldust. Kogemus näitab, et mõistlik on küünlad vahetada ka siis, kui arvuti näitab hooaja alguses, et nendega on ainult 50 tundi sõidetud. Vead ei pruugi välja paista ja autoga võib ju riskida – jääb tee äärde seisma, lähed jala edasi. Aga kui mootor merel seisma jääb, võib olukord kiiresti eluohtlikuks muutuda,» selgitas Kütt.
Priit Kuusk on purjetaja ning teeb seetõttu ka purjekate taglase-, mootori- ja keretöid.
«Küll ma saan ka mootorpaadid käima ja korda, aga seni olen rohkem tegelenud purjekate masinate ja vana kooli sisemootoritega. Uued rippmootorid on nii arvutikeskseks läinud, et sobivate ühenduskaablite ja tarkvara soetamiseks tuleb firmadega lepingud teha. Ju me selles suunas liigume,» hindas Kuusk.
Korralikult tehtud hooldus on kindlustuskaitse eeldus
Erko Makienko, ERGO kindlustus FOTO: Foto: Ergo
Kuna korrapäratust hooldamisest tulenevad kahjud ei liigitu kahjujuhtumiks, siis sellised probleemid kindlustuseni tihti ei jõuagi. Kindlustuslepingu sõlmimisel ei anna korrektselt tehtud hooldused eeliseid, sest tehnilisest rikkest tingitud kahjud ei käi kindlustuskaitse alla.
Tasub aga meeles pidada, et korrektne hooldus on eeldus, et kindlustuskaitse kehtiks. Näiteks olukorras, kus väikelaev sõidab juhtimisseadme rikke tõttu vastu kivi ning selgub, et rike tulenes ebapiisavast hooldusest, on olemas põhjuslik seos ebapiisava hoolduse ja tekkinud kahju vahel. Mis tähendab, et kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda või hüvitatavat summat vähendada. Kogemuse põhjal võiks öelda, et pigem on kahjude põhjuseks inimlikud valikud: sõidukiirus, päästevarustuse seisukord ja sõiduilm.
Paadi hoolduse hind sõltub palju sellest, mis töö käigus avastatakse, põikles Kütt konkreetsete rahasummade nimetamisest kõrvale.
«Kõik tuleb üle vaadata ja kontrollida. Lisaks mootori tehnohooldusele ka kere, elekter, tuled, pilsipump, torustikud, plotter, anoodid ja põhjakork. Viimane on eriti oluline, sest avast, mille kaudu paadi pilsist vesi kaldal välja lastakse, pääseb merel vesi paati ka sisse,» naljatas Kütt.
«Kui paat on uuepoolne ja hästi hoitud, siis saame põhitööd tunni-paariga tehtud. Kui aga midagi on kinni roostetanud või ära murdunud, siis ei julge midagi ennustada. Kui näiteks selgub, et mootoril tuleb kõik anoodid (enamasti tsingist detailid, mis laevakerele kinnitatuna elektrolüüsi enda peale peale tõmbavad ja laeva tugevamast metallist kereosi korrosiooni eest kaitsevad – J. M. O.) ära vahetada, suurendab see varuosade kogumaksumust märgatavalt,» rääkis Kütt, kes kiirel ajal ka ise tööriistad kätte võtab.
Trossi mereabisüsteemil on Eestis viis koordinaatorit ja 33 reageerimispunkti
Merepäästjad teevad rangelt vahet, mis on merepäästesündmus ja mis mereabijuhtum
Trossi võtab riiklikelt üksustelt osa koormust ära
Teisipäeval kogunesid Kaberneeme päästehoones Läänemere regiooni integreeritud Trossi mereabiteenuse arendamise Kesk-Läänemere europrojekti koordinaatorid, et teha ettevalmistusi järgmisel hooajal Eestis laiemalt rakenduva mereabisüsteemi käivitamiseks.
Trossi mereabi Eesti koordinaator, Kaberneeme vabatahtlik merepäästja ja meeskonna pealik Rait Killandi ütles, et tegelikult laienes Trossi mereabisüsteem Eestisse juba lõppenud hooajal, kuid esimesel aastal oli tegemist pigem pilootprojektiga, mille käigus koolitati vabatahtlikke päästjaid teisi veesõidukeid pukseerima, varustati paadid vajaliku tehnikaga ja testiti väljakutsete edastamist päästemeeskonnale.
«Hetkel on Eestis viis koordinaatorit ja 33 reageerimispunkti. Katame kogu Eesti mereala ära, nii et ka kõige kaugemates asukohtades on reageerimisaeg abipalvest kuni abi saabumiseni mitte rohkem kui kaks tundi. See on isegi parem kui Soomes, sest sealses saarestikus on kohti, kuhu abi jõuab nelja tunniga,» rääkis Killandi.
Trossi turvasadamad on Pärnu jahtklubi, Haapsalu Grand Holm Marina, Kaberneeme, Hara ja Purtse sadam, kus tegutsevad koordinaatorid korraldavad mereabi osutamist oma piirkonnas. Järgmisest hooajast alates hakkab ööpäev ringi valvet pidama ka üks üle-eestiline valvekoordinaator. Killandi loodab, et 2022. aasta navigatsioonihooajaks on Eestis kokku 45 mereabi reageerimispunkti.
Maarotile võib tunduda, et igasugune ohuolukord merel on kohe merehäda ja mayday, kuid merepäästjad teevad rangelt vahet, mis on merepäästesündmus ja mis mereabijuhtum.
Merepäästjad pukseerivad ümber läinud ujuvekskavaatorit
Killandi selgitas, et kõige lihtsamalt öeldes on vahe selles, kas inimelud on otseses ohus või mitte. Elude päästmise kulud katab riik, mereabi eest aga tuleb maksta. Kui inimesed on juba vees või merehädas ja veesõiduk uppumisohus, on see merepäästesündmus ning politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskus reageerib kõigi jõududega. Lisaks PPA paatidele ja vabatahtlikele päästjatele kaasatakse siis ka õnnetuse piirkonnas viibivad parvlaevad, lootsikaatrid ja teised veesõidukid.
Abi ja pääste on eri asjad
«Ükskõik, mis merel toimub, on tõsine juhtum. Võib tunduda, et väike mure. Aga merel võib probleem kiiresti eskaleeruda, seepärast tuleb kõigist juhtumitest kindlasti merevalvekeskust teavitada, nemad otsustavad, kas on merepäästejuhtum või mereabi. Kivisse sõitmine on reeglite järgi enamasti merepäästejuhtum, sest paadi vigastuste ulatust allpool veepinda on pealiskaudsel vaatamisel keeruline hinnata,» rääkis Killandi.
Mereabijuhtumid aga on näiteks kütuse lõppemine või mootoririke – kui need äpardused juhtuvad hea ilmaga ning inimestele otsest ohtu ei ole. Salmistu vabatahtlik merepäästja Madis Praks ütles, tema tegevuspiirkonnas Kolga lahel tuleb merepääste väljakutseid tavalisel hooajal ette kümmekond.
Mootoririkkega aluse pukseerimine
«Reaalne oht inimeludele on olnud umbes kolmandikul juhtudest, ülejäänud on kas kütuse lõppemine, aku tühjenemine või muud tehnilised rikked. Kütusetaksot ja mittetöötava mootoriga aluste pukseerimist olen teinud küll ja küll, seni oleme abivajajatega kulude hüvitamise osas kokkuleppele saanud,» rääkis Praks. Ka Muhu Merepääste Seltsi vabatahtlik Madis Rehepapp nentis, et üle poole nende osalusel lahendatud juhtumeid merel võiks põhimõtteliselt kuuluda mereabi alla.
«Esialgu võib muidugi oodata, et peamised kliendid on Trossiga liitunud soomlased. Aga kui väikelaevade arv Eestis kasvab ja ka meie meresõitjad hakkavad mereabisüsteemiga ühinema, siis ilmselt lahenevad ka kohalikud olukorrad lihtsamalt. Ikka juhtub, et tuul sai otsa ja siis äkki avastatakse, et kütusest paagis ei piisa sadamasse jõudmiseks. Kui me kedagi pukseerime, siis kulud peavad ju kaetud saama. Iseenesest on mõlemale osapoolele mugav, kui merepäästjad ei pea abivajajale kohapeal suuri arveid kirjutama,» arvas Rehepapp.
Juhtumid merel
Merepäästejuhtumeid on 2021. aastal (14.12.2021 seisuga) registreeritud 324, neist 101 juhul oli tegemist mereabijuhtumitega.
2020. aastal oli merepäästejuhtumeid kokku 259, neist 98 seotud mereabiga.
Selle aasta merepäästesündmuste puhul ligi kolmandikul ei olnud ohtu inimeludele. Juhtumite käigus aidati 412 inimest, 123 inimest pääsesid ise ning kahjuks kümme inimest hukkus.
31 juhtumit olid sellised, kus inimesed vajasid veest päästmist, 15 juhtumit olid seotud läbi jää vajumisega või jäält päästmisega.
Mereabi (101 juhtumit) puhul oli enamasti (78% juhtumitest) tegemist tehnilise rikke või madalikule sõiduga.
Vähemal määral teatati juhtumitest, kus kütus oli otsa lõppenud või olid inimesed jäänud lõksu triivivale jääle.
2020. aastal aidati vee peal 369 inimest, 129 pääses ise ning viis inimest hukkus.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Eestis kuni 3000 klienti
Killandi sõnul on Trossi süsteemi Eestisse laienemine suur samm kogu Läänemere hobimeresõidu ohutuse ja mugavuse parandamisel.
«Kuna Trossi süsteem tegutseb ka Soomes, Rootsis ja Norras, töötab ka nii-öelda ristkasutus. Kes on ühes riigis sellega liitunud, saab täpselt sama teenuse ka teistes. Nagu Trossiga liitunud Skandinaavia väikelaevnikud saavad abi Eestis, võivad ka Eesti meresõitjad kindlad olla, et naaberriikides hätta sattudes on ka neil abi vaid ühe telefoni- või raadiosidekõne kaugusel,» rõhutas Killandi. Lisaks kütuseabile ja pukseerimisele aitavad Trossi koordinaatorid hätta sattunud väikelaevnikku ka remondifirma, varuosade, dokkimisvõimaluste, väljatõstmise ja muude aluse korda tegemiseks vajalike teenuste leidmisel.
Merel võib probleem kiiresti eskaleeruda, seepärast tuleb kõigist juhtumitest kindlasti merevalvekeskust teavitada, nemad otsustavad, kas on merepäästejuhtum või mereabi,
Trossi mereabi Eesti koordinaator Rait Killandi
Eesti mereabiteenus maksab 90 eurot aastas. Põhjamaade mudeli eeskujul ei ole tegemist otseselt toote- ega teenuselepinguga, vaid Trossi süsteemiga liitudes saavad paadisõitjad MTÜ Eesti Merepäästeühing toetajaliikmeks.
«Liige toetab merepäästeühingut, ühing toetab liikmeid mereabiga. Merepäästeühinguga on liitunud üle 20 kohaliku merepäästeühingu, kes tegelikult seda mereabi osutavad. Toetajaliikmetele osutatud mereabi eest maksab välja sõitnud üksusele MTÜ, teistele abivajajatele esitatakse arve,» selgitas Killandi. See on tema hinnangul põhjus, miks hobimeresõitjad võiksid süsteemiga liituda.
«Igasugune tegevus merel tekitab kulusid, pukseerimisel kulub palju kütust. Tavaline ühe pukseerimise kulu on suurusjärgus 500 eurot. Trossi aastamaks on 90 eurot, selle võib sõbrale kasvõi jõuluks kinkida,» põhjendas Killandi. Tema arvestuste kohaselt võiks Eestis süsteemiga liituda kuni 3000 paadiomanikku, mis oleks kaheksa protsenti kõigist Eesti paadiomanikest. Soomes on Trossiga liitunud 20 protsenti paadiomanikest. Esimesel aastal loodetakse kuni 500 paadiomaniku liitumist, maksimumini võiks Trossi Eesti liikmeskond jõuda 2–3 aastaga.
Trossi aitab hoida riiklikke üksusi vabana kiiret reageerimist vajavate sündmuste jaoks,
Marge Kohtla, PPA mereturvalisuse grupi juht
Trossi süsteem on kindlasti abiks väikelaevade mereabijuhtumite lahendamisel ja aitab hoida riiklikke üksuseid vabana kiiret reageerimist vajavate sündmuste jaoks, kus on ohus inimelud.
Merevalvekeskus võtab abivajaja kõne vastu, ning juhul kui tegemist on mereabisündmusega, annab merevalvekeskus sündmuse üle Trossi koordinaatorile, kes korraldab vastava abi. Trossi abi saab merevalvekeskus kaasata siiski vaid juhul, kui abivajav veesõiduk on süsteemiga liitunud. Hädaabikõne tuleb igal juhul teha merevalvekeskuse numbrile 619 1224, sest ainult merevalvekeskus on pädev hindama olukorda ja riske ning otsustama, millist ressurssi sündmusele kaasata.
Trossi juhtumite lahendamisel kasutatav veesõiduk ja meeskond peavad vastama merepäästeüksusele kehtestatud nõuetele ehk neil peab olema vastav väljaõpe ja varustus. Kuigi Trossi mereabi osutavad üldiselt inimesed, kes on ka vabatahtlikud merepäästjad, ei ole siiski tegemist otsingu- ja päästetöödega ning juhtumit lahendades ei täida nad vabatahtliku merepääste ülesandeid.
Täna on ajalooline päev Eesti meresõidule ja Eesti meresõitjatele. Ja Trossile. Just täna allkirjastavad Päästeliit, Eesti Merepäästeühing ja Soome Merepäästeselts partnerluslepingu vabatahtlike merepäästeühingute ühtse väikelaevadele tehnilise mereabi teenuse osutamiseks Soome lahel.
Allkirjastamisele on eelnenud viis aastat kohalike merepäästeühingute pingutusi ja tööd, et leida võimalusi ka Eestis Trossi-süsteemi loomiseks, mis on Põhjamaades aktiivselt tegutsenud juba üle 20 aasta. Projekt on tänaseks jõudnud sellisesse järku, et tänavusel suvel alustatakse ühisteenuse testimisega. Kõik Trossi Eesti ja Soome toetajaliikmed saavad nüüd tehnilise probleemi korral Eesti või Soome rannikuvetes tasuta abi, mis muidu maksaks sadu või isegi tuhandeid eurosid.
Allkirjastamine toimub Soome lahel mõlema maa vabatahtlike merepäästjate kohtumisel.
Vabatahtlikud päästjad juba igavust tundma ei pea, iga päev võib kaasa tuua kõige uskumatumaid lugusid. Nii näiteks pidime ühel päeval päästma rannast umbes kilomeetri kaugusel merehätta sattunud pooluppunud… ekskavaatori. Vaene masin ulpis lainete vahel roomikud taeva poole, ühtegi inimest läheduses polnud. Merepäästjate ülesandeks jäi tubli töövahend sadamasse pukseerida. Ülesanne oleks peaaegu õnnestunud, kuni ekskavaator peale paaritunnist pukseerimist sukeldus uudistama merepõhja ja enam oma nägu ei näidanud.
Päästeliidu ja Coca Cola Fondi ühistööna sündinud liikumise “Minu meri – austan ja hoian” algus sai suurepärase kajastuse rahvusringhäälingu Terevisiooni-saates. Lisaks liikumise tutvustusele jagus meie Rait Killandil saatesse mitmeid asjalikke ja vajalikke nõuandeid. Selleks, et need ajatud nõuanded paremini meeles püsiksid, lisame siia ka selle saateosa salvestuse. Terevisioon | Vabatahtlik merepääste | ETV | ERR
