7. aprill 2022, Postimees: Korralik paadiomanik teeb kevadise hoolduse juba sügisel ära
- Paadibuum jätkub, aga puudus on töökodadest ja mehaanikutest.
- Hoolas omanik teeb suuremad tööd ära sügisel, nii peab paat paremini vastu.
- Uuemaid mootoreid hooldades tuleb arvuti appi võtta.
Veesõidukite hooajaks ettevalmistamise tippaeg on käes ja vabu hooldusaegu keeruline leida. Mehaanikud teevad pikki tööpäevi, nõudluse rahuldamiseks ei jätku töömehi.
«Esimeste ilusate ilmadega ilmuvad kliendid, kes ütlevad, et sügisel, näe, ununes, aga nüüd oleks vaja teha paadimootori hooldus, korrastada elektrisüsteem, lisaks väike kereremont ja põhja värvimine, et väga kiire ei ole, aga õhtul tahaks sõitma minna,» muigas JMK Marine juhataja Kalle Kütt. «Muidugi on mõistlik paat kevadel enne vettepanekut üle vaadata, kuid kõige parem kevadhooldus on see, mis on tehtud sügisel.»
«Korralik paadiomanik koristab, peseb ja hooldab paadi ning paadimootori sügisel. Paat elab talve paremini üle, kui sügisel on kõik lahti võetud, ära õlitatud ja talveks õigete määrdeainete ja kütustega konserveeritud. Teiseks: kui ülevaatuse ja hoolduse käigus peaks mõni halb üllatus selguma, on talve jooksul aega mõelda, mida sellega ette võtta ja kust soodsamaid varuosi hankida,» selgitas Kütt.
Ekspeditsioonipurjeka Admiral Bellingshausen kaptenil Priit Kuusel on laevade remondi ja ümberehituse kogemust aastast 1986. Viimased kolm aastat on põhiosa tema ajast nõudnud Admiral Bellingshauseni korrashoid ja polaarretked, kuid nüüd otsustas Kuusk teha ümber ilma seilamises pausi ning keskendub oma väikelaevade remondi- ja hooldusettevõtte 7jalga taaskäivitamisele.
Isetegemine läheb kalliks
«Varem oli selge vahe: kes ostis uue purjeka või mootorpaadi, see lasi seda firmaesinduses hooldada, vanemate aluste omanikud nokitsesid ise. Nüüd on inimesed hakanud rohkem merel käima, kasvab ka keskmise vanuse ja hinnaklassiga laevastik. Soomest-Rootsist toodud poolpiduse aluse juures kõike enam ise teha ei saa või ei oska. Siis nad helistavad ja püüavad tasuta konsultatsiooni nuruda. Aga viga nägemata ma ei oska ju aidata, nii tuleb ikka hooldusbuss käima panna ja kohale sõita. Kui seal peab ka tööriistad välja võtma või mõne varuosa tellima, siis on see juba teenus,» kirjeldas Kuusk suhtumise muutust väikelaevade hoolduse turul.
Ise paadiremondi tegemist ta maha ei laida, kuid soovitab siiski profilt nõu küsida. «Kõike on võimalik ise teha. Aga valesti tegemine võib kulukamaks minna kui töö tellimine. Näiteks paati värvides on oluline, et oleks õiged nii toode, töövõtted, temperatuur kui ka kogused. Paadivärv pole odav ja mõni hoiab kokku, paneb kihi vähem kui ette nähtud. Aga pärast selgub, et tuleb töö uuesti teha.»
Trossi mereabi juht Rait Killandi: hooldamata paat tõmbab õnnetuse ligi
Aastas vajab Eesti vetes abi üle saja aluse, neist suur osa mootorimuredega, ütleb Trossi mereabi juht Rait Killandi (pildil). «Püüame aru saada, kus viga on, ja kohapeal seda parandada. Umbes kümme protsenti juhtumitest on käivitusabi: seltskond on unustanud end päikest võtma ja muusikat kuulama ning aku on tühjaks saanud. Kuid on ka rikkeid, mida me kohapeal ei saa korda teha,» möönab Killandi.
Mootoriprobleemide puhul on kahel kolmandikul juhtudest põhjus kehvas või tegemata hoolduses, tavaliselt vahetamata kütusefiltris ja seda merel korda ei tee. Hädaline pukseeritakse lähimasse sadamasse ja saab nõu, kuidas leida asjalik hooldusfirma. «Umbes 80 protsenti juhtumitest lahendatakse just nii – see on kõige kiirem ja ohutum,» sõnab Killandi.
Kogenud meresõitjad on Killandi sõnul vigadest õppinud ja rusikareeglite vastu ei eksi. «Uute paadiomanike puhul tuleb loota, et nad usuvad, mida neile räägitakse. Kui ei, siis peavad nad usaldama Trossi mereabi, kes ei küsi «miks?» ja tuleb kogu Eesti rannikul alati appi,» lubab Killandi.
Nii nagu tulekahjude arvu ei ole kunagi võimalik saada nulli, sest äike süütab metsa ka kõige paremini valvatud ja varustatud piirkonnas, nii jäävad alati ka merel hädaolukordi põhjustama meist sõltumatud asjaolud. Selleks võivad olla vees hulpivad palgid, tähistamata kalavõrgud, märkimata madalikud või kivid ning vahel lihtsalt ka tehnikadetailide praak. «Need annavad põhjuse kõigile, nii värsketele paadiomanikele kui ka vanadele merekarudele, liituda Trossi mereabiga,» julgustab Killandi. «Mis iganes juhtuks: vabatahtlikud merepäästjad tulevad appi alati ja kiiresti. Ja meie kolleegid teevad seda Eesti Trossi liikmete jaoks ka Soomes, Rootsis ja Norras.»
Lihtsam abi ja lähimasse sadamasse pukseerimine on Trossi liikmetele tasuta. Trossi aastamaks on 88 eurot, ilma selleta oli 2021. aastal keskmine pukseerimiskulu Soomes pea 350 eurot, Eestis 285 eurot.
Jaano Martin Ots
Vanemate paadimootorite hooldust tehakse standardse kontrollnimekirja järgi. Uuemate paatide mootoritel juhendab hooldust arvuti, mis tuvastab andurite abil mootori töötunnid, koormused ja süsteemide seisukorra ning soovitab vastavalt hooldusjuhendile, mis osad on vaja vahetada või kui palju midagi reguleerida. Näiteks süüteküünalde eluiga meremootoritel on sada töötundi, samas kui filtrid, õlid ja määrded tuleb vahetada igal hooajal.
«Me teeme aastas paarsada paadihooldust. Kogemus näitab, et mõistlik on küünlad vahetada ka siis, kui arvuti näitab hooaja alguses, et nendega on ainult 50 tundi sõidetud. Vead ei pruugi välja paista ja autoga võib ju riskida – jääb tee äärde seisma, lähed jala edasi. Aga kui mootor merel seisma jääb, võib olukord kiiresti eluohtlikuks muutuda,» selgitas Kütt.
Priit Kuusk on purjetaja ning teeb seetõttu ka purjekate taglase-, mootori- ja keretöid.
«Küll ma saan ka mootorpaadid käima ja korda, aga seni olen rohkem tegelenud purjekate masinate ja vana kooli sisemootoritega. Uued rippmootorid on nii arvutikeskseks läinud, et sobivate ühenduskaablite ja tarkvara soetamiseks tuleb firmadega lepingud teha. Ju me selles suunas liigume,» hindas Kuusk.
Korralikult tehtud hooldus on kindlustuskaitse eeldus
Kuna korrapäratust hooldamisest tulenevad kahjud ei liigitu kahjujuhtumiks, siis sellised probleemid kindlustuseni tihti ei jõuagi. Kindlustuslepingu sõlmimisel ei anna korrektselt tehtud hooldused eeliseid, sest tehnilisest rikkest tingitud kahjud ei käi kindlustuskaitse alla.
Tasub aga meeles pidada, et korrektne hooldus on eeldus, et kindlustuskaitse kehtiks. Näiteks olukorras, kus väikelaev sõidab juhtimisseadme rikke tõttu vastu kivi ning selgub, et rike tulenes ebapiisavast hooldusest, on olemas põhjuslik seos ebapiisava hoolduse ja tekkinud kahju vahel. Mis tähendab, et kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda või hüvitatavat summat vähendada. Kogemuse põhjal võiks öelda, et pigem on kahjude põhjuseks inimlikud valikud: sõidukiirus, päästevarustuse seisukord ja sõiduilm.
Allikas: Ergo kindlustus
Hinda ennustada ei saa
Paadi hoolduse hind sõltub palju sellest, mis töö käigus avastatakse, põikles Kütt konkreetsete rahasummade nimetamisest kõrvale.
«Kõik tuleb üle vaadata ja kontrollida. Lisaks mootori tehnohooldusele ka kere, elekter, tuled, pilsipump, torustikud, plotter, anoodid ja põhjakork. Viimane on eriti oluline, sest avast, mille kaudu paadi pilsist vesi kaldal välja lastakse, pääseb merel vesi paati ka sisse,» naljatas Kütt.
«Kui paat on uuepoolne ja hästi hoitud, siis saame põhitööd tunni-paariga tehtud. Kui aga midagi on kinni roostetanud või ära murdunud, siis ei julge midagi ennustada. Kui näiteks selgub, et mootoril tuleb kõik anoodid (enamasti tsingist detailid, mis laevakerele kinnitatuna elektrolüüsi enda peale peale tõmbavad ja laeva tugevamast metallist kereosi korrosiooni eest kaitsevad – J. M. O.) ära vahetada, suurendab see varuosade kogumaksumust märgatavalt,» rääkis Kütt, kes kiirel ajal ka ise tööriistad kätte võtab.
